Riigipoolse toetusega abivahendite taotlemine
Abivahendid
Abivahend on toode või vahend, mille abil on võimalik erivajadusega ja puudega inimeste (sh laste) tegevusvõimet säilitada ja ennetada ning kompenseerida kahjustuste süvenemist. Vajalikeks abivahenditeks võivad olla näiteks lamatiste ennetamiseks mõeldud madratsid; mähkmed; reieproteesid; poti- ja dušitoolid; liikumisabivahendid nagu kargud, ratastoolid; kuulmisabivahendid jne.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Abivahendite ostmine ja üürimine riigipoolse soodustusega on reguleeritud Sotsiaalkaitseministri määrusega. Määruse lisas on leitav abivahendite loetelu, kus on kirjas abivahendid koos hüvitamise tingimustega.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Abivahendi soetamisel tasub riik omapoolse osa ning sina omaosaluse. Kui abivahendi omaosaluse maksumus on sinu jaoks liiga suur, on sul võimalus taotleda selle vähendamist (vt erisuse taotlemine). Abivahendi soetamisel on sinu omaosaluse suurus alati minimaalselt 7 eurot (välja arvatud inkontinentsitoodete ostul ning abivahendi üürimisel).
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Abivahendite taotlemine
Abivahendid hüvitatakse osaliselt LASTELE:
...kellele on määratud puue. Kuni 18-aastased puudega lapsed saavad abivahendi soetamisel riigipoolset soodustust 90%;
(kuni 18-aastased), kellele ei ole määratud puuet, kuid on väljastatud eriarsti tõend abivahendi vajaduse kohta. Neil on riigipoolne soodustus 50%.
16-17-aastastele, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Neil on riigipoolne soodustus vastavalt abivahendite juures toodud infole.
Abivahendid hüvitatakse osaliselt TÖÖEALISTELE, kellel on kas: osaline/puuduv töövõime;
töövõimetus alates 40%;
määratud puue.
Veel hüvitatakse abivahendid osaliselt:Kuni 26-aastastele õppivatele puudega või osalise/puuduva töövõimega tööealistele. Neil on riigipoolne soodustus 90%.
Vanaduspensioniealistele.
Riigipoolse soodustuse saamiseks rinna-, silmaproteesi, kuulmisabivahendi või heli ülekandesüsteemi (kuulmislangus alates 30 detsibellist) vajaduse puhul piisab ainult arstitõendist ja isikliku abivahendi kaardist.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Abivahendid hüvitatakse osaliselt TÖÖEALISTELE, kellel on kas:
Veel hüvitatakse abivahendid osaliselt:
Riigipoolse soodustuse saamiseks rinna-, silmaproteesi, kuulmisabivahendi või heli ülekandesüsteemi (kuulmislangus alates 30 detsibellist) vajaduse puhul piisab ainult arstitõendist ja isikliku abivahendi kaardist.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Oleme koostanud samm-sammult õpetuse, kuidas seda teha. Vaata SIIA!
Abivahendi tõend näitab, milliseid abivahendeid sa vajad.
Tõendi saamiseks pöördu perearsti, eriarsti, tegevusterapeudi, füsioterapeudi, vastavat õigust omava õe poole.
Abivahendi tõendit võib välja kirjutada ainult see terapeut, kes töötab rehabilitatsiooni meeskonna juures või tervishoiuteenust pakkuvas asutuses. Samuti võib abivahendi vajadus olla tuvastatud rehabilitatsiooniplaanis.
Abivahendi tõendit võib välja kirjutada ainult see õde, kes on läbinud vastava koolituse. Koolituse läbinud õdede nimekiri on leitav SIIT!
See, kes konkreetsele abivahendile tõendi võib väljastada, sõltub abivahendist ja on leitav AbikÄpp'i andmebaasist vastava abivahendi lehelt:
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, AbikÄpp
Tõendi saamiseks pöördu perearsti, eriarsti, tegevusterapeudi, füsioterapeudi, vastavat õigust omava õe poole.
Abivahendi tõendit võib välja kirjutada ainult see terapeut, kes töötab rehabilitatsiooni meeskonna juures või tervishoiuteenust pakkuvas asutuses. Samuti võib abivahendi vajadus olla tuvastatud rehabilitatsiooniplaanis.
Abivahendi tõendit võib välja kirjutada ainult see õde, kes on läbinud vastava koolituse. Koolituse läbinud õdede nimekiri on leitav SIIT!
See, kes konkreetsele abivahendile tõendi võib väljastada, sõltub abivahendist ja on leitav AbikÄpp'i andmebaasist vastava abivahendi lehelt:

Kui rehabilitatsiooniplaan on kehtiv, siis eraldi tõendit selle abivahendi soetamiseks vaja ei ole. Kui plaan on kehtivuse kaotanud, siis peab olema selle abivahendi soetamiseks vastava spetsialisti tõend.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Isikliku abivahendi kaart
Kõige kiirem viis täita taotlus Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.
Taotluse alusel väljastatakse sulle või su lähedasele 3-5 päevaga isikliku abivahendi kaart ning saadetakse see postiga koju. Jätkuvalt on võimalus minna ka Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse ja taotleda isikliku abivahendi kaarti kohapeal. Taotluse saab klienditeeninduses esitada suuliselt ning õigustuse olemasolul väljastatakse see ka kohe.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, AbikÄpp
Taotluse alusel väljastatakse sulle või su lähedasele 3-5 päevaga isikliku abivahendi kaart ning saadetakse see postiga koju. Jätkuvalt on võimalus minna ka Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse ja taotleda isikliku abivahendi kaarti kohapeal. Taotluse saab klienditeeninduses esitada suuliselt ning õigustuse olemasolul väljastatakse see ka kohe.


Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, AbikÄpp
Uut kaarti taotleda ei ole vaja. Samuti ei ole vaja iga abivahendi jaoks uut kaarti, vaid kõik tehingud kantakse ühele kaardile.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
IAK taotlemiseks ei ole vaja enam esitada abivahendi vajadust tõendavat tõendit. Kui inimene esitab IAK taotluse, siis Sotsiaalkindlustusamet kontrollib tema õigustatuse aluseid.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Kui sinu abivahendi kaart on täis saanud, siis lisab ettevõte kaardile uue vahelehe.
Kui sinu abivahendi kaart on kadunud, siis väljastab Sotsiaalkindlustusamet sulle uue kaardi (duplikaadi). Kaardile lisatakse sinu varasemate abivahendite tehingute väljatrükk. Duplikaati võid taotleda Sotsiaalkindlustuse kodulehel oleva taotluse või posti teel.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Abivahendi ettevõttesse pöördumine
Võta kaasa:
abivahendi tõend,
isikliku abivahendi kaart,
isikut tõendav dokument,
18-26-aastasel õppival noorel on vajalik esitada ka koolitõend, et saada soodustuseks 90% abivahendi piirhinnast.
Abivahendi üürimise või soetamise kohta teeb ettevõte abivahendi kaardile sissekande. Kui abivahendi kaart on täis saanud, siis lisab ettevõte kaardile uue vahelehe.
NB! Tõend ja isikliku abivahendi kaart jäta alati enda kätte.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Abivahendi üürimise või soetamise kohta teeb ettevõte abivahendi kaardile sissekande. Kui abivahendi kaart on täis saanud, siis lisab ettevõte kaardile uue vahelehe.
NB! Tõend ja isikliku abivahendi kaart jäta alati enda kätte.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Riigipoolse osalusega saad abivahendit üürida või osta ettevõttest, kes on Sotsiaalkindlustusametiga sõlminud lepingu. Lähima teenusepakkuja leiad siit: abivahendite müüjad.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, AbikÄpp
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, AbikÄpp
Esialgu pöördu ettevõtte poole ja kui sul tekib vaidlus abivahendit müüva või üüriva ettevõttega, siis on sul võimalus Sotsiaalkindlustusameti poole pöörduda.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, AbikÄpp
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, AbikÄpp
Erisuse taotlemine
Abivahendi soetamisel on sul võimalik põhjendatud juhtudel taotleda erisust:
Omaosaluse vähendamine. Sotsiaalkindlustusamet vähendab omaosalust maksimaalselt viie protsendini, kui sinule või sinu perekonnale on makstud taotlemise kuul või sellele eelneval aastal toimetulekutoetust. Samuti võib omaosalust vähendada, kui sinu majanduslik olukord ei võimalda omaosalust tasuda. Selleks tuleb esitada põhjendus.
Uue abivahendi soetamine enne seda, kui lõpeb sama ISO-koodiga juba riigipoolse soodustusega hüvitatud abivahendi kasutusaeg. Uut abivahendit saad taotleda, kui abivahend ei vasta enam sinu vajadustele (näiteks kuulmise või nägemise halvenemine, kasvamine lapseeas, hävimine õnnetusjuhtumi tagajärjel jne).
Abivahendi soetamine, mis ei ole kantud ISO-koodi täpsusega abivahendite loetellu. Abivahendite loetelu välist abivahendit saad taotleda, kui ilma selle abivahendita sa igapäevaselt toime ei tule.
Piirlimiidi suurendamine juhul, kui on diagnoosist või funktsioonihäirest tulenev põhjendatud vajadus piirlimiidist suurema koguse kasutamiseks. Piirlimiit on abivahendi maksimaalne kogus, mille riik osaliselt hüvitab. Näiteks saad piirlimiidi suurendamist taotleda, kui sul on ühe asemel vaja korraga kahte ratastooli üürida.
Abivahendile kehtestatud piirhinna ühekordne muutmine. Piirhind on abivahendi maksimaalne maksumus, millest riik oma osa hüvitab. Kui sinu abivahendi maksumus ületab piirhinna, siis on sul võimalus taotleda piirhinna suurendamist. Piirhinda suurendame juhul, kui piirhinna siseselt sinu jaoks sobivaid abivahendeid ei leidu. Näiteks saad piirhinna suurendamist taotleda kui kärule kehtestatud üüri piirhinnaks on 86 eurot kuus, kuid sinule sobiva käru üürihind kuus on aga 106 eurot.
Teenuse muutus ehk üüritava abivahendi väljaostmine või müügis oleva abivahendi üürimise võimaldamine, kui selleks on põhjendatud vajadus. Mõtle kindlasti üürimise ja väljaostu erisustele. Abivahendi üüri hinna sees on ka vajadusel abivahendi hooldus ja remont, mille ajal võimaldatakse sulle ka asendustoode. Ettevõttel on kohustus teatud aja möödudes teostada üüris olevale abivahendile korraline hooldus. Samuti annab abivahendi üüriteenuse kasutamine võimaluse see välja vahetada tervisliku seisundi muutumisel toote vastu, mis vastaks paremini sinu vajadustele.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Erisust saad taotleda esitades selleks erisuse taotluse. Taotlus erisuse saamiseks tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile enne abivahendi soetamist.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Lisa taotlusele järgmised dokumendid juhul, kui:
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Abivahendi tõendi, taotlusvormi ja hinnapakkumused saad edastada nii e-postiga aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee kui posti teel aadressil Endla 8, Tallinn, 15092 Tallinn.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Vastuse oma taotlusele saad 30 päeva jooksul. Spetsialistid vaatavad sinu esitatud dokumendid üle ning vajadusel võtavad üksikasjade täpsustamiseks ka sinuga ühendust. Harvem esinevate probleemide korral kaasame hinnangute tegemiseks ka erinevaid eksperte. Lisaks käib taotluste arutamiseks kord nädalas koos komisjon, kuhu kuuluvad Sotsiaalkindlustusameti erinevate erialade spetsialistid, et arutada keerukamaid juhtumeid ja leida sinu või sinu pereliikme jaoks parim võimalik lahendus.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Muud teenused
Sotsiaalkindlustusamet tegeleb 1.oktoobrist 2017 ka kodu- ja töökeskkonna alase nõustamisteenusega.
Nõustamisteenus on mõeldud erivajadusega inimestele, kes soovivad muuta/parandada oma kodu- ja töökeskkonnas hakkama saamist ja suurendada iseseisvat toimetulekut. Samuti nõustab Sotsiaalkindlustusamet erivajadusega inimeste lähedasi, et vähendada nende hoolduskoormust kodukeskkonnas. Keskkonda saab kohandada nii ehituslikult kui ka abivahenditega. Kõige levinumad probleemid, mida soovitakse lahendada on seotud eluaseme sisse/väljapääsuga era- või elumajja sissepääsuga ja raskendatud pesemistoimingutega.
Sotsiaalkindlustusameti poole võivad pöörduda kõik erivajadusega inimesed, nende pereliikmed kui ka kohalikud omavalitsused. Kohandamise alane nõustamine, visiit ja vajadusel soovituste koostamine üle Eesti on tasuta.
Kohanduste valdkonna kontakt Sotsiaalkindlustusametis on Tiina Korjus, tiina.korjus@sotsiaalkindlustusamet.ee, tel: 5173656
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Nõustamisteenus on mõeldud erivajadusega inimestele, kes soovivad muuta/parandada oma kodu- ja töökeskkonnas hakkama saamist ja suurendada iseseisvat toimetulekut. Samuti nõustab Sotsiaalkindlustusamet erivajadusega inimeste lähedasi, et vähendada nende hoolduskoormust kodukeskkonnas. Keskkonda saab kohandada nii ehituslikult kui ka abivahenditega. Kõige levinumad probleemid, mida soovitakse lahendada on seotud eluaseme sisse/väljapääsuga era- või elumajja sissepääsuga ja raskendatud pesemistoimingutega.
Sotsiaalkindlustusameti poole võivad pöörduda kõik erivajadusega inimesed, nende pereliikmed kui ka kohalikud omavalitsused. Kohandamise alane nõustamine, visiit ja vajadusel soovituste koostamine üle Eesti on tasuta.
Kohanduste valdkonna kontakt Sotsiaalkindlustusametis on Tiina Korjus, tiina.korjus@sotsiaalkindlustusamet.ee, tel: 5173656
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Projekt viiakse läbi aastatel 2018-2023 ning on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Meetme eesmärk on toetada vähemalt 2000 puudega inimese kodu kohandust nende vajadustele vastavaks. 45 eluruumi kohandati katseprojekti raames 2017.aastal ja projekti lõpuks on planeeritud kohandada kokku 1955 puudega inimese eluruumid üle Eesti.
Toetuse taotlejaks on kohalikud omavalitsused, et nad saaksid toetada puudega inimesi nende kodude kohandamisel ja arendada välja puudega inimestele eluruumide kohandamise teenuse. Kohandamise all mõeldakse ehituslikku sekkumist, mille tulemusena paraneb inimese toimetulek või väheneb abistaja hoolduskoormus.
Projektis osalemiseks peab puudega inimene pöörduma esmalt oma elukohajärgsesse omavalitsusse.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Toetuse taotlejaks on kohalikud omavalitsused, et nad saaksid toetada puudega inimesi nende kodude kohandamisel ja arendada välja puudega inimestele eluruumide kohandamise teenuse. Kohandamise all mõeldakse ehituslikku sekkumist, mille tulemusena paraneb inimese toimetulek või väheneb abistaja hoolduskoormus.
Projektis osalemiseks peab puudega inimene pöörduma esmalt oma elukohajärgsesse omavalitsusse.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Raske või sügava nägemispuudega inimesed saavad taotleda sotsiaalkindlustusameti kaudu juhtkoera. Juhtkoer on spetsiaalse väljaõppe läbinud töökoer, kes on nägemispuudega inimesele nö abivahendiks liikumisel turvaliselt ja iseseisvalt väljaspool kodu.
Juhtkoera kasutajaks saamiseks peab nägemispuudega inimene esitama sotsiaalkindlustusametile taotluse ja juhtkoera treeneri kinnituskirja. Juhtkoeri koolitavad ja teenust osutavad MTÜ Abikoerte Keskus ning SA Juht- ja Abikoerte Kool.
Kuidas taotleda?
Nägemispuudega inimene võib pöörduda otse MTÜ Abikoerte Keskuse või SA Juht- ja Abikoerte Kooli poole sooviga saada juhtkoera kasutajaks. Seejärel peavad juhtkoera treener ja juhtkoera taotlejal kohtuma. Kohtumise põhjal saavad mõlemad osapooled veenduda, et juhtkoer on taotlejale vajalik ja taotlejal on valmisolek koera pidamisega kaasnevate kohustuste täitmiseks. Järgmiseks täidavad mõlemad osapooled vastavad dokumendid ehk taotleja taotluse ja juhtkoera treener kinnituskirja.
Taotleja edastab vajalikud dokumendid (taotluse, teenuseosutaja kinnituskirja) e-posti teel aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee või sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse. Rehabilitatsiooniplaani olemasolul on soovituslik ka see lisada, et taotluse läbivaatajad saaksid parema ülevaate inimese toimetulekust. Kui rehabilitatsiooniplaan on koostatud peale 01.01.2014, siis seda lisama ei pea.
Esitatud taotlus ja lisatud dokumendid vaadatakse sotsiaalkindlustusameti poolt läbi maksimaalselt 30 kalendripäeva jooksul. Peale otsuse tegemist saadetakse taotlejale kirjalik vastus posti/e-posti teel. Positiivse otsuse korral tuleb see otsus edastada juhtkoera treenerile, kes saab seejärel hakata inimesele tulevast juhtkoera välja koolitama.
Millal juhtkoer on valmis tööle hakkama? Juhtkoera kasvatamine ja koolitamine kestab orienteeruvalt 2 aastat. Kui koer on läbinud edukalt juhtkoera väljaõppe, siis järgneb taotlejaga kokkuõpe. Kokkuõpe on nägemispuudega isiku ja juhtkoera treeningus oleva koera vahelise koostöö õpetamine juhtkoera treeneri poolt. Kokkuõppe lõpus on eksam ja selle edukal läbimisel sõlmivad teenuseosutaja ja taotleja tähtajatu kasutuslepingu.
Täpsemat infot jagab Annika Elmend, e-post annika.elmend@sotsiaalkindlustusamet.ee tel: 56 946 586
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Juhtkoera kasutajaks saamiseks peab nägemispuudega inimene esitama sotsiaalkindlustusametile taotluse ja juhtkoera treeneri kinnituskirja. Juhtkoeri koolitavad ja teenust osutavad MTÜ Abikoerte Keskus ning SA Juht- ja Abikoerte Kool.
Kuidas taotleda?
Nägemispuudega inimene võib pöörduda otse MTÜ Abikoerte Keskuse või SA Juht- ja Abikoerte Kooli poole sooviga saada juhtkoera kasutajaks. Seejärel peavad juhtkoera treener ja juhtkoera taotlejal kohtuma. Kohtumise põhjal saavad mõlemad osapooled veenduda, et juhtkoer on taotlejale vajalik ja taotlejal on valmisolek koera pidamisega kaasnevate kohustuste täitmiseks. Järgmiseks täidavad mõlemad osapooled vastavad dokumendid ehk taotleja taotluse ja juhtkoera treener kinnituskirja.
Taotleja edastab vajalikud dokumendid (taotluse, teenuseosutaja kinnituskirja) e-posti teel aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee või sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse. Rehabilitatsiooniplaani olemasolul on soovituslik ka see lisada, et taotluse läbivaatajad saaksid parema ülevaate inimese toimetulekust. Kui rehabilitatsiooniplaan on koostatud peale 01.01.2014, siis seda lisama ei pea.
Esitatud taotlus ja lisatud dokumendid vaadatakse sotsiaalkindlustusameti poolt läbi maksimaalselt 30 kalendripäeva jooksul. Peale otsuse tegemist saadetakse taotlejale kirjalik vastus posti/e-posti teel. Positiivse otsuse korral tuleb see otsus edastada juhtkoera treenerile, kes saab seejärel hakata inimesele tulevast juhtkoera välja koolitama.
Millal juhtkoer on valmis tööle hakkama? Juhtkoera kasvatamine ja koolitamine kestab orienteeruvalt 2 aastat. Kui koer on läbinud edukalt juhtkoera väljaõppe, siis järgneb taotlejaga kokkuõpe. Kokkuõpe on nägemispuudega isiku ja juhtkoera treeningus oleva koera vahelise koostöö õpetamine juhtkoera treeneri poolt. Kokkuõppe lõpus on eksam ja selle edukal läbimisel sõlmivad teenuseosutaja ja taotleja tähtajatu kasutuslepingu.
Täpsemat infot jagab Annika Elmend, e-post annika.elmend@sotsiaalkindlustusamet.ee tel: 56 946 586
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Tasuta kaugtõlketeenus on mõeldud tööealistele kuulmislangusega (peamiselt kurtidele) inimestele, kellele on määratud vähenenud töövõime (vana süsteemi järgi töövõimetus). KAUGTÕLGE on mõeldud eelkõige kurtidele, kes vajavad viipekeeletõlgi abi. Kaugtõlketeenust osutatakse Skype’i kaudu.
Kaugtõlke teenuse kasutamiseks saab ühendust võtta kaugtõlke teenuse pakkujaga, helistades Skype kontaktil „kaugtõlge“ (Skype kasutaja: kaugtolge@outlook.com).
Teenus on sissehelistamiseks avatud esmaspäevast reedeni kell 9.00–17.00.
Küsimustele vastab Sotsiaalkindlustusameti kuulmislangusest tingitud tõlketeenuste projektijuht Timo Hansman, e-post: timo.hansman@sotsiaalkindlustusamet.ee, tel 5344 3479.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Kaugtõlke teenuse kasutamiseks saab ühendust võtta kaugtõlke teenuse pakkujaga, helistades Skype kontaktil „kaugtõlge“ (Skype kasutaja: kaugtolge@outlook.com).
Teenus on sissehelistamiseks avatud esmaspäevast reedeni kell 9.00–17.00.
Küsimustele vastab Sotsiaalkindlustusameti kuulmislangusest tingitud tõlketeenuste projektijuht Timo Hansman, e-post: timo.hansman@sotsiaalkindlustusamet.ee, tel 5344 3479.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Tasuta kirjutustõlketeenus on mõeldud tööealistele kuulmislangusega (peamiselt vaegkuuljatele) inimestele, kellele on määratud vähenenud töövõime (varasema süsteemi järgi töövõimetus).
Teenuse kasutamiseks saab tõlketellimuse esitada otse teenusepakkujale, kes annab tellimuse kättesaamise kinnituse või küsib vajadusel lisainfot.
Kirjutustõlge on mõeldud eelkõige vaegkuuljatele, kelle jaoks teeb kirjutustõlk kuuldava teksti kirjalikuks tekstiks, mida on võimalik ekraanilt kohe lugeda.
Tellimuste esitamine: info@viipekeeletolgid.ee
Lisainfo: Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni talituse tõlketeenuste projektijuht Timo Hansman Timo.Hansman@sotsiaalkindlustusamet.ee, 5344 3479
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Teenuse kasutamiseks saab tõlketellimuse esitada otse teenusepakkujale, kes annab tellimuse kättesaamise kinnituse või küsib vajadusel lisainfot.
Kirjutustõlge on mõeldud eelkõige vaegkuuljatele, kelle jaoks teeb kirjutustõlk kuuldava teksti kirjalikuks tekstiks, mida on võimalik ekraanilt kohe lugeda.
Tellimuste esitamine: info@viipekeeletolgid.ee
Lisainfo: Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni talituse tõlketeenuste projektijuht Timo Hansman Timo.Hansman@sotsiaalkindlustusamet.ee, 5344 3479
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Sul on küsimus ja ei leia siit vastust?
Kirjuta meile!
<< ESILEHELE